Elu nagu filmis

Olime Seišellidel 2018 aasta märtsis, kokku 2,5 nädalat. Selle aja jooksul külastasime nii Mahe, Praslini kui La Digue saart. Saarte vahel liigub praam, kuid monopoolse seisu tõttu on pilet üsna kallis. Mahe-Praslini suund jääb 40 € juurde,  La Digue-Mahe umbes 50€ ning Praslin- La Digue 15€. Pileteid saab osta siit https://booking.catcocos.com/. 

Transport

Saarel ringi liikumiseks on võimalik rentida kas auto (päev 30-40 €) või kasutada ühistransporti. Meie kasutasime ühistransporti, bussiliinid katavad suurema osa saarest, graafikud on internetis olemas ning üldiselt bussid liiguvad ajagraafikus. Saarel on fikseeritud sõidupileti hind 0,50€ ehk siis vahet pole kas sõidad kaks bussipeatust või kümme maksad ikka sama summa. See teeb ühistranspordi kasutamise lihtsaks, sest ei vajalik bussijuhile selgitada, kus sa täpselt maha tahad minna.

DSC_2611

Söök

Söök on Seišellidel üsna kallis, restorani minnes tuleb arvestada, et pearoogade hinnad jäävad 15-20€ juurde. Õnneks leidub võimalusi ka hinnatundlikumale turistile kohalike take awayde näol. Tegemist siis söögikohtadega, kust saab toitu kaasa osta, vahel on õues ka mõni laud ja toolid. Menüüst leiad tavaliselt pitsat, burgerit, erinevaid hiinetoite, karrit , kanakoibi jms. Ühe söögikorra hind jääb 4-5€ juurde. Kes on otsustanud ise kokata, siis ka poes on söök väga kallis, sest piraadiohu tõttu tuuakse toidukaup saarele vaid lennukiga.  Näiteks pakk saia 2€, mahlad 3€, juustud ja vorstid 3-4€. Üldiselt leiab poest palju välismaist toodangut, Seišellide enda toodetud kaupa on vähe. Seega näiteks kohvi või tee võib vabalt Eestist kaasa võtta, et seda sama kohvi poleks vaja hiljem 2-3x kallima hinnaga osta.

DSC_2683

Ööbimine

Õnneks leiab Seišellidel ka täiesti mõistliku hinnaga majutust (self-catering).  Hinnaklass 40-60€ tagab kõikide mugavustega ühetoalise korteri, kus on kööginurk ja viisakas vannituba.

Turvalisus

Ennast kuidagi ohustatuna küll ei tundnud, kuid kohalikud rääkisid, et saarel on süvenenud kuriteod seoses heroiinisõltuvusega. Seišellide ainuke vangla asub Mahe saarel ja väidetavalt see pidi juba olema juba täis neid samu heroiinisõltlasi, kes on mõne kuriteoga (peamiselt varastamine) hakkama saanud. Seega kaalutakse kas uue vangla ehitust või olemasoleva laiendamist.

Huvitavat

Meie jaoks oli üllatus see, kui kohalikud rääkisid, et valitsus on hädas sellega, et noored kipuvad sellelt imeliselt saarelt lahkuma. Peamiselt suundutakse Lõuna-Aafrika Vabariiki õppima või tööle. Selleks, et selle rahvastikurändega tegeleda annab valitsus igale noorele, kes otsustab Seišellidele jääda ja pere luua tasuta maa, maja ja lisaks saab veel laenu ka, mille eest tavaliselt ostetakse auto.

Kui veel kolm aastat tagasi ei olnud Seišellidel väga palju autosid, siis nüüd on Mahe neid täis. Isegi La Digue saarel on nüüd mõni üksik auto, väidetavalt olid inimesed nõudnud, et mingit diskrimineerimist ei tohi olla ja nemad tahavad ka autoga sõita nagu Mahe saare elanikud (mis siis, et nende saar on 2 km lai ja 4 km pikk).

Mahe

Kuna oleme pigem aktiivsed puhkajad, siis Mahe oli meie lemmiksaar.  Parimad rannad asusid pigem saare lõunaosas nagu näiteks Anse Takamaka, Baie Lazare, ja Anse Soleile.

DSC_2696DSC_2773

Kellele meeldib matkata, siis kindlasti soovitan kolme matkarada.

1.Anse Major matkarada –  üsna kerge 7 km matkarada ilusasse ja eraldatud Anse Major randa. Kõige lihtsamini jõuad matkaraja alusesse kui võtad Mahe pealinnast Victoria buss nr 21 (Victoria – Bel Ombre) ja sõidad kuni lõpuni.

 

DSC_2631

2. Morne Blanci matkarada – Morne Blanc on Seišellide kõige kõrgem mägi (900 meetrit). Matk saab alguse Sans Souci teeäärest, kuhu saab kenasti ühistranspordiga. Esimese ja kolmanda matkarajaga võrreldes tundvalt raskem ronimine, kuid kindlasti seda pingutust väärt.

DSC_2670

3. Copocolia matkarada – Umbes kahe tunnine matk, mis saab alguse samamoodi Sans Souci teeäärest, kuid rada viib võrreldes Morne Blanc-iga teisele poole saart, vaated Mahe pealinnale Victoriale.

DSC_3445

Praslin

Meie lemmikud rannad asusid Praslini saarel. Parim rand ujumiseks oli Anse Lazio. Soovitan sinna jõuda võimalikult vara, enne kui suuremad rahvamassid kohale jõuavad. Paremal pool kivide vahel oli ka väga hea koht snorgeldamiseks. Kindlasti soovitan Eestist snorgeldamisvarustus kaasa võtta.

DSC_3222

Teine väga ilus rand oli Anse Georgette. Seišellidel on kõik rannajooned avatud, kuid selleks, et sellele rannale muigavalt pääseda tuleb kõndida läbi Constance Lemuria hotelli hiiglasliku golfiväljaku. Selleks tuleb juba varakult ennast nimekirja panna, kuna päevas avaneb see võimalus vaid 20 õnnelikule. Õnneks pole see ainuke võimalus sellele rannale pääsemiseks, teine kuid mitte nii mugav variant on kasutada matkarada. Isegi kui nimekirja ennast enam lisada ei õnnestu, tasub ikka oma õnne proovida ja ehk lastakse väravast sisse, nii juhtus näiteks meiega.

DSC_3103

Üldiselt külastavad suurem osa turiste Vallee de Mai rahvusparki, et näha äärmiselt haruldast Coco Del Mer palmipuud. Meie aga soovitame hoopis Fond Ferdinandi rahvusparki, lisaks sellel, et seal leidub neid samu Coco Del Meri palmipuid, palju vähem turiste, sissepääs on odavam, näed seal imelist vaadet mida Vallee de Mai rahvuspargis ei ole, kuna sealne park asub orus.

DSC_2987

La Digue 

La Digue saar oli külastatutest kõige pisem ning läbitav jalgrattaga. Tiiru peale teeb sellele saarele poole päevaga aga selleks, et avastada kõiki väiksemaid “urkaid” tasuks aega varuda vähemalt 3 päeva.

La Digue kuulsas La Anse Source d’Arge rannas me veidi pettusime, liiga palju rahvast, kuid soovitan oodata “low tide” ja seejärel hakata ranna lõpust kõmpima mööda vett ca 25 min. See on täiesti turvaline ja siis jõuad paradiisiranda, mis kuulub vaid sinule.

DSC_3395

Kui tekib tüdimus imelistest randades, siis võib võtta ette matka sellise mäe otsa nagu “Eagle’s Nest”. Ronimine võtab aega mõned tunnid, kuid vaated on imelised.

DSC_3361

Kokkuvõtlikult

Tõeliselt ilus ja mõnus koht perepuhkuseks. Meie hinnangul sobib Mahe kõige paremini aktiivse puhkuse armastajale, kuna seal oli kõige rohkem erinevaid matkaradasid. Praslini saarel olid kõige paremad liivarannad ujumiseks ja palmi all lesimiseks. La Digue oli kolmest saarest kõige pisem, päevaga saab jalgrattaga sellele saarele tiiru peale teha. Tõsi, saar on tõeline paradiis, kuid paljud ilusad rannad olid kas lagedad (puudus võimalus päikese käest varjuda) või kivised.

Vaata ka meie reisi droonivideot:

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s